Перевести oma loom on tore küll astrid lindgren on muidugi hiigla tore, kui mõni loom on päriselt sinu oma. ma oleksin endale ka koera tahtnud, aga ma pole seda saanud. meil, bullerbys, on üldse väga palju loomi - hobuseid, lehmi, vasikaid, põrsaid ja lambaid. peale selle on emal veel terve hulk kanu. neid kutsutakse bullerby kanafarmiks ja ema saadab mune laiali igale poole - neile inimestele, kes tahavad endale kanapoegi. üks meie hobustest on minu oma, tema nimi on ajax. aga ta ei ole niiviisi päris minu oma, nagu svipp on olle oma. küülikud on mul küll päris omad. nad elavad isa tehtud puuris ja ma pean neile iga päev viima rohtu ja võilillelehti. talveks panen küülikupuuri lauta. neil tuleb alati hulganisti poegi ja ma olen müünud palju väikesi küülikuid bossele ja ollele. bosse pidas ka üksvahe küülikuid, aga ta tüdines nendest nii, nagu ta tüdineb igast asjast peale oma linnumunade. meie aias kasvab üks vana puu, mida me kutsume “öökullipuuks”, sest seal otsas elavad öökullid. kord ronis bosse öökullipuu otsa ja tõi sealt ära ühe öökullimuna. pesas oli neid olnud tervelt neli tükki, nii et kolm jäi öökullidele veel järele. bosse puhus muna tühjaks ja pani ta kirjutuslaua sahtlisse oma teiste munade keskele. aga siis tuli talle pähe teha öökulliemaga natuke nalja, ta ronis uuesti pesa juurde ja pani sinna kanamuna asemele. imelik muidugi, et öökulliema ei märganud mingit vahet. aga nii see oli. ta haudus muna edasi ning ühel ilusal päeval olidki pesas kolm öökullipoega ja üks kanapoeg. küll öökulliema võis alles jahmunud olla, kui nägi, et üks tema poegadest on otsekui pisike kollane pallike! bosse lõi kartma, et äkki öökullimammale kanapoeg ei meeldi, sellepärast ta tõi selle pesast ära. “pealegi on see minu tibu,” ütles ta. ta sidus kanapojale punase lõnga jala külge, et teda ära tunda, ja laskis ta siis ema tibude hulka. ta hakkas hüüdma oma tibu albertiks, aga kui albert natuke suuremaks kasvas, ei tulnud temast hoopiski kukekest, vaid hoopis kana. siis ristis bosse ta ümber albertinaks. nüüd on albertina juba suur kana, ja kui bosse muna sööb, ütleb ta: “küllap selle munes mulle albertina.” albertina kipub lendama ja tiibu plagistama rohkem kui ükski teine kana. bosse ütleb, see tulevat sellest, et ta sündinud öökullipesas. ükskord arvas lasse, et tal peaksid ka mõned omad loomad olema. sellepärast seadis ta sealauta üles kolm rotilõksu ja püüdis kinni kuusteist suurt rotti, mis ta suurde tünni kinni pani. siis maalis ta suure sildi ja pani selle tünni külge. sildil seisis: “bullerby rotifarm”. kuid öösel põgenesid rotid tünnist, nii et rotifarmiga läks kehvasti. “pealegi, milleks sulle rotid? ” küsis britta. “rotid ju ei mune.” “aga rotifarm oleks siiski vahva, kas sa sellest aru ei saa? ” kostis lasse, kes oli ikka veel elukate põgenemise üle pahane.
